Access Bars & Õieteraapia

Üks aasta pärast traagilist rünnakut USA-s 11. septembril 2001 ilmus ühes Ameerika ajalehes see lühike meeldetuletus.
Loe tähelepanelikult. Ja kui oled üks neist, kes närvitseb pisiasjade pärast – võib-olla loe kaks korda.

🔸 „Võib-olla oled kuulnud suurettevõtte juhist, kes jäi ellu ainult seetõttu, et viis esimest korda oma poja lasteaeda.
Teine mees pääses, sest just sel hommikul oli tema kord tooma sõõrikuid.
Üks naine jäi hiljaks, sest äratuskell ei helisenud.
Keegi jäi kinni ummikusse New Jersey kiirteel.
Teine jäi bussist maha.
Üks naine ajas endale kohvi peale ja pidi riideid vahetama.
Ühel ei läinud auto käima, teine pöördus tagasi, et kõnele vastata.
Üks laps jäi kauaks sättima.
Keegi ei saanud taksot kätte…”

Aga kõige rohkem liigutas mind mees, kes sel hommikul pani jalga uued kingad, sai ville ja läks apteeki plaastrit ostma.
Sellepärast ta jäigi ellu.

Ja nüüd, kui jään ummikusse, jään liftist maha, pean võtmetele järele minema või telefonile vastama…
Mõtlen: võib-olla tahab Jumal, et just selles hetkes ma oleksin.

Nii et järgmisel korral, kui hommik ei lähe plaanipäraselt –
lapsed ei ole valmis, sa ei leia võtmeid, seisad iga foori taga –
ära ärritu ega muretse:
Jumal tegutseb. Ta kaitseb sind.
Kõigel on oma põhjus.

Peale seda, kui ma oma ferritiini taseme miinimumist peaaegu optimaalseks olen saanud ( 70st on veel mõni pügal puudu) ei ole mu keha eriline nn sissemagaja.
Kui vanasti võisin poole lõunani unenägudes rännata, siis nüüd ei taha keha hommikul ka siis pikalt magada, kui eelmine õhtu pikale on veninud.

See on tegelikult täiesti suurepärane tunne, kui kehas on jõudu ja tahtmist elada. Mul pole kunagi varem normaalset ferritiini taset olnud.
Ma polegi teadnud enda keha tegelikku potensiaali.

Vahel on aga tore päeva alustada paar tundi hiljem. Lihtsalt veidi uimerdades teha kõikke.
Pikalt ärgata ja sosistada abikaasale armastussõnu.
Unisena teha hingamisharjutusi, keha venitusi, perele maailma toitvamat hommikusööki.
Tervitada päikest ja oma lilleaeda.
Mulle meeldib, kui kuhugi pole kiiret.
Kogu pere on koos.
Kodu on täidetud armastusega!

Merle Martinson